Tehnilised nõuded

Hansaprint OÜ nõuded digitaalsete originaalide koostamiseks (01.01.2016)

Digitaalseks originaaliks on:

a) Ainult PDF/X-1a:2001 (ISO 15930) nõuetele ja tellimusele vastav CMYK- või CMYK- ja spot-värvidega trükivalmis komposiit-PDF.

b) PDF peab olema valmistatud Postscript-printfailist Adobe Acrobat Distiller 5 või uuema abil kasutades heakskiidetud (PDF/X-1a) seadistusi. Kujundusprogrammidesse sisseehitatud vahenditega või Adobe PDFWriteri abil tehtud PDF on suure tõenäosusega sobimatu. Uuemate Adobe programmide (CC-versioonid) puhul võib kasutada ka otse programmist PDF-i eksportimist. Jälgida, et fail ei sisaldaks OPI-viiteid.

c) Lehekülje servani ulatuvatel objektidel on lõikevaru (bleed) vähemalt 3 mm (brošüüril, raamatul jms 5 mm), trükise puhas formaat asub PDF-lehekülje keskel, lõikemärkideta, piltide resolutsioon ja värvilahutus vastavad trükiprotsessile, nimest on võimalik tuvastada toote nimetus, bleed ja konkreetses failis olevate lehekülgede numbrid. Digitaalse originaali valmistamisel peab olema järgitud muid üldtunnustatud trükiettevalmistuse reegleid.

d) Digioriginaalide ja poognamontaaži visuaalseks kontrolliks on vajalik vastavalt lõpptulemusele (sh kaaned, inserdid jms) kokku volditud ja klammerdatud või muul viisil kinnitatud väljatrükk, voldikute jms puhul peab olema välistatud võimalus seda ekslikult kokku voltida. Kui väljatrüki lisamine ei ole võimalik ja trükis sisaldab nummerdamata lehekülgi või lisaelemente on nende järjestuse kontrolliks kohustuslik sisu kirjeldav küljendusplaan, makett vms.

e) Piltide resolutsioon failis peab olema kaks korda suurem kui kasutatav rastritihedus. Failis sisalduvad pildid, mille resolutsioon ületab oluliselt kahekordset rastritihedust vähendatakse resolutsioonini 2x rastritihedus.

f) Kõik kirjatüübid peavad sisalduma saadetavates failides (embbed) True Type või PostScript Type 1 kujul või olema viidud vektorkujule (outline, curved, path). Type 3 fondid ei ole lubatud.

g) Ühe trükise kõik leheküljed peavad olema ühes failis (va näiteks raamatukaas), suuremate väljaannete puhul võib grupeerida lehekülgi mitmesse faili.

NB! Hansaprint OÜ ei kohustu digitaalsete originaalide nõuetele vastavust kontrollima. Lähtume eeldusest, et fail vastab nõuetele. Mittevastavuse tõttu tekkinud vigade eest me ei vastuta!
Põhineb Peeter Marveti koostatud „Nõuded digitaalsetele originaalidele“.

NB!!! Wordis või Excelis tehtud nn kujundus ei ole trükioriginaal - seda saab kasutada vaid ligikaudse näidisena, kuidas tellija soovib objektide paigutust trükisel näha. Teksti saab sealt ka kätte, graafilise materjali originaalfailid (pildid, joonised, graafikud jms) tuleb kindlasti eraldi kaasa panna.

Internetist võetud madala resolutsiooniga pildimaterjal ei ole enamasti trükisel kasutatav - autoriõiguse ja kvaliteedi probleemid. Vajadusel leiab pilte tasulistest või tasuta pildipankadest.

Mida peaks teadma trükise tellimisel . . .

Kui palju ehk teisiti öeldes - milline on tiraaž?

Kui suur on lõppformaat? Kasutatakse sageli nn A-rea mõõte:A2 - 594 x 420 mm, A3 - 420 x 297 mm, A4 - 210 x 297 mm (tavaline koopiapaberi mõõt), A5 - 210 x 148 mm, A6 - 105 x 148 mm; nimekaardid tavaliselt 50 x 90 mm või 85 x 54 mm. Juhul, kui trükkimiseks kasutatav paber on täpselt selles mõõdus, milline peab olema ka toote lõppformaat, tuleb arvestada sellega, et trükitav kujutis ei tohi ulatuda paberi servani. Tavaliselt peab vabaks jääma igast servast 12 mm.

Millisele paberile? Kaetud - katmata, läikiv (gloss) - siidmatt (silk) - matt, isekopeeruv, ruutmeetri kaal. Ühe ruutmeetri kaal grammides, paberi paksus ja tihedus on omavahel tihedas seoses. Üldjuhul on suurema grammikaaluga paber ka paksem, kuid paksus sõltub ka sellest, kui tihedalt on paberimass kokku surutud. Levinumad grammikaalud: 80 - 300 g/m². Täpsemalt saab valida kohapeal olemasolevatest kataloogidest.

Milliste värvidega? Värvitoonide puhul on vaja teada selle PANTONE numbrit või siis näidist paberil. Tuleb aga arvestada sellega, et kõigi värvidega etteantud toonid ei ole ofsettrükitehnoloogiaga trükitavad. Näiteks guaššvärvide toonid ei ole täpselt trükitavad, sest ofsettrükimasinates kasutatakse värve, mis on sisuliselt õlivärvid. Värvifotod jms. trükitakse neljavärvitrükis (CMYK-värvid), nelja põhivärvi erinevates vahekordades liitumise tulemusel saadakse ülejäänud võimalikud värvitoonid.

Millised on algmaterjalid? Valmis kujundusfail (nõuetele vastav PDF, küljendusprogrammi tööfail koos vajalike lisamaterjalidega); tekstid (soovitatavalt arvutifailina) ja fotod, muud illustratsioonid.

Milline järeltöötlus on vajalik? Soonimine, perforeerimine, numereerimine, stantsimine, aukude puurimine, lakkimine, lamineerimine, raamatute-brošüüride puhul köiteliik.

Andmekandjad, programmid, profiilid

Andmekandjad

Meie PC-arvutitel on loetavad CD-d ja ja DVD-d, USB-mälupulgad ja USB välised kõvakettad. Väiksemad tööd (kuni 10MB) võib saata e-postiga aadressile This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it. . Suuremaid faile saab panna ftp-serverisse (küsi tel 443 3309). Ftp serverist ei saa klient ise faile kustutada, vajadusel tuleb uuem-parandatud versioon üles laadida uue nimega, lisades nimesse näiteks UUS, NEW vms.

Programmid

Adobe Illustrator, Adobe Photoshop, InDesign CS2, Corel Draw (vers 12 ja vanemad); ka Microsoft Word ja Excel, aga need vaid sisestatud teksti ja tabelite jaoks, kujundust-küljendust trükise jaoks neis üldiselt ei tehta.
Kaasas peavad olema ka kasutatud fontide failid, samuti kõik lingitud objektid.

ICC profiilid

ICC profiilid värvide CMYK-i konverteerimiseks vastavalt kasutatavale trükipaberile.

ISOcoated_v2_eci.icc
FOGRA39L, max värvide summa (Total Ink Limit) 330%
Profiil kaetud Gloss trükipaberile.

ISOcoated_v2_300_eci.icc
FOGRA39L, max värvide summa (Total Ink Limit) 300%
Silk või Matti pinnaga kaetud paberitele ja kartongidele. Selle profiiliga soovitame pilte CMYK-i konverteerida ka siis, kui te ei tea täpselt, millisele kaetud (kriit) paberile töö trükitakse.

PSO_Uncoated_ISO12647_eci.icc
FOGRA47L Total Ink Limit 300%
Katmata valgele trükipaberitele.

Kasutada võib ka kaetud paberi puhul "Euroscale Coated v2" ning katmata paberi puhul "Euroscale Uncotaed v2" profiile.
Vältida tuleb kindlasti SWOP-profiile - need on loodud rulltrükimasinatele.

Kui värvilises trükises on must-valged pildid, siis peavad nad olema konverteeritud halltoonideks (Grayscale) või siis eraldi profiilidega neljavärvi halltoonideks: kaetud paberi puhul coated_FOGRA39_GCR_bas.icc (FOGRA39L, max värvide summa 300%) ning katmata paberi puhul uncoated_FOGRA29_GCR_bas.icc (FOGRA29L, max värvide summa 280%). Need profiilid konverteerivad pildi põhiliselt musta värviga trükitavaks, cyan, magenta ja yellow on täiendvärvideks sügavama musta saavutamiseks.

PC arvutitel tuleb kopeerida ICC profiilide failid kausta:
WINDOWS\system32\spool\drivers\color;
Macintosh arvutitel Library/Colorsync/Profiles.

Soovitusi kujundajale

1. Dokumendis tohivad olla vaid CMYK, SPOT või CMYK ja SPOT-värvid (RGB ei ole trükkimiseks). Vastavalt failis olevale värvide arvule tuleb trükivormide arv, mis on üheks aluseks hinna kalkuleerimisel.
2. Kui mingi kujutis peab ulatuma paberi servani, tuleb lisada välisservadele bleed (lõikevaru) vähemalt 3 mm.
3. Kõik olulised objektid (tekstid, joonised jms) peavad asuma puhta formaadi servast vähemalt 3 mm seespool. Raamatute-brošüüride puhul peaks olema see kaugus veelgi suurem (5 mm) arvestades voltimise-lõikamise ebatäpsust.
4. Joone jämedus ei tohiks olla vähem, kui 0,076 mm (hairline), seda ka vaid siis, kui kasutatava värvi tint on 100%. Väiksema protsendi puhul lõigatakse see joon veel rastripunktideks, ning trükisel muutub ta peaaegu nähtamatuks.
Negatiivse joone (tumedal pinnal hele joon) jämedus peaks olema vähemalt 0,176 mm vältimaks joone kadumist, mis võib juhtuda ebatäpse kokkutrüki puhul.
5. Rastergraafika effekte (vari, läbipaistvus) ei soovitaks kasutada küljendusprogrammides (kuigi uuemates on need võimalused olemas ja mõnikord ka töötavad korralikult), kindlam on pildimaterjal ikkagi kokku panna vastavas programmis (Adobe Photoshop). Sageli kasutatakse Corel Draw varjueffekti, mis vanemates versioonides vaikimisi seadetega kasutab 0-0-0-100 musta, selle tulemusena saadakse trükisel häirivalt hall vari. Varju värvitooniks peaks siis panema ka teisi osavärve sisaldava musta (näiteks 40-40-40-100) või Merge mode: Multiply.
6. Suurematel pindadel intensiivse musta saamiseks tuleks lisada teisi osavärve - näiteks 40-40-40-100 (erinevad variatsioonid annavad veidi külmema või soojema musta). Kasutada ei tohi varianti 100-100-100-100, sest see annab liiga suure värvide summa (400%), mis hakkab pealmist poogent määrima (lubatud värvide summa max 320%).
7. Kui ei ole teisiti kokku lepitud, siis vaikimisi on määratud mustale värvile overprint (ületrükk). Musta ületrüki vältimiseks tuleb kasutada lisavärvidega musta: 1-1-1-100.
Kui mõnele muule värvile on vajalik overprint, siis tuleks sellest teada anda, muidu võib seda pidada ekslikult pealejäänud overprindi määranguks. Kontrollida tasuks ka, et ei ole kogemata valgele overprinti määratud - selline objekt kaob lihtsalt ära.
8. Töö väljasaatmisel tuleb kaasa panna kõigi kasutatud fontide failid (ka bold, italic, medium jm., kui neid on kasutatud). Väiksema tekstimahuga tööde puhul on sageli lihtsam muuta tekst kõveratest koosnevateks objektideks (convert to outlines; convert to paths; convert to curves). Sel juhul ei saa trükikojas enam parandusi teha, kuid pole ka karta, et toimuks mõne fondi asendamine teisega.